Reivomaarja tegid mulle Eestist lahkudes väga armsa üllatuse kui ootamatult lennujaama hüvasti jätma ilmusid. Hiljuti avanes mul suurepärane võimalus neile tagasi teha. Või noh, vähemalt Maarjale, sest see üllatuse idee oli taaskord Reivo oma. Nimelt plaanisid Reivo, Maarja, tema väike õde ja Vanaema Saksamaale roadtrippima minna. Vanaema puhul ei ole mõistagi tegu vanaemaga vaid ühe toreda blondi noormehega :D On jah veidravõitu hüüdnimi, aga normaalsed inimesed ongi üle hinnatud.
Oleksin justkui piletid seitmendasse taevasse ostnud kui Ryanairile Berliini bookingu eest ülekande ära tegin. Rõõm oli piiritu! No seda ei saa sõnadesse panna kui väga ma ootasin vanade sõpradega kokku saamist. Nägin vaimusilmas juba Maarja ja Vanaema shokeeritud õnnelikke nägusid kui neile keset Alexanderplatzi vastu jalutan :D
Njah, päris nii ei läinud :p Eestlased noh. Neil pole kombeks sulle käed laiali ja kiljudes üle väljaku vastu joosta. Mõne erandiga :) tervised Liinale kodumaal! Kallipai!
Tüübid olid hommikul kell 5 üles tõusnud ja päev otsa autos istunud, et õigeks ajaks Berliini kohale jõuda. Nad olid nii väsinud, et igasugune üllatuse väljendamine käis ka üle jõu. Vanaema teatas mulle pärast kerget hämmingut, et oh tore, sina hakkad meid nüüd ringi sõidutama, sest Reivo on päev otsa roolimisest omadega läbi. Maarja ei rääkinud minuga esmapilgul üldse - tal oli vaja Reivoga mingil arusaamatul põhjusel tõreleda... Ühesõnaga mu ootused lendasid kõik vastu taevast. A mu head tuju see küll grammi võrragi alla ei viinud, sest neid oli nii hea näha :) Just selles ausas väsimuses. Keegi ei pingutanud, ega roninud viisakusväljendite edastamiseks oma nahast välja, nagu iga normaalne inglane oleks teinud. Ma olin kodus :) Omade seas :)
Eestis mul vist ei olnud kommet lakkamatult lobiseda? Või oli? Berliinis igatahes oli. Tahtsin neile rääkida kõigest ja mitte millestki, lihtsalt suhelda. Kogu selle keskonnavahetusega on mulle juurde tulnud nii palju jõudu ja jaksu, et mõned magamata ööd või pikad teekonnad mu tempot alla ei tõmba. Loodan, et ma neid ära ei hirmutanud :D Nende õnneks väsisin ma mingil hetkel veerand tunniks ära ja jäin vait. Minu õnneks oli kõrval hea tuttav õlg, kuhu oma pea puhkamiseks toetada. Sellised väikesed asjad muutuvad kaugel eemal olles palju olulisemaks :)
Teisel päeval olime puhanud ja veetsime esimese poole päevast loomaiaas. Superlahe oli! Poisid rõõmustasid meid tohutus koguses sobimatute naljadega, mida ma väljamaal ealeski ei kuuleks, sest need on nii poliitiliselt ebakorrektsed, et vähegi intelligentsed inglased neid endale lubada ei saa. Kui päris aus olla, siis need vist ei oleks naljakad ka, kui keegi teine neid esitaks :p Too päev oli mul igatahes suu stabiilselt kõrvuni. Päeva teises pooles käisime suuremad turistiatraktsioonid ka läbi: Brandenburig väravad, teletorn, Holokausti mälestusmärk jms. Õhtul võtsime viimased jõuvarud kokku ja tegime kohalikus jäätisekohvikus paar kokteili, peale mida nad mu kenasti metroo peale saatsid, et turvaliselt oma hostelisse tagasi jõuaksin.
Metroorong tuli liiga kiiresti ja meie kallistused ei kestnud kaugeltki nii pikalt kui oleksin tahtnud. Maarjal jälle silmad märjad, mina naeratan nagu ikka, kui väga ebasobiv hekt on ja ma midagi paremat teha ei mõista. Vanaema tegi pilte. Reivo jooksis lolle hääli tehes sõitvale rongile järele, et mina ja teised vagunisviibijad naerda saaks :D Naeratus püsis veel paar peatusevahet ja siis vajusid suunurgad allapoole. Kurbus tuli peale. Nutta oleks tahtnud :( Ma ju ei näe neid jälle nii kaua aega...
Järgmisel hommikul magasin kaua, sest ei olnud erilist motivatsiooni üles tõusta. Berlin Alternative Tour pidi alles kella kahest algama. Vedasin end lõpuks koos läpakaga hosteli kööki ja head uudised ei lasknudki end kaua oodata :) Stabiilne internet lubas mind esimest korda üle pika aja msni, nii et sain rääkida nendega, kellest tavaliselt suurt midagi ei kuule. Rõõm :) Eriti suure rõõmusõnumiga tuli lagedale Sven, kes teatas, et on järmisel nädalal Liverpoolis! Hurraaa! Masendus kui käega pühitud! Saan jälle head tuttavat nägu näha ja emakeeles maailmaasju arutada :) Ja praktiliselt kohe! Ei mingit ootamist :D
Berliini alternatiivtuur oli väga lahe. Tutvustati erinevaid tänavakunstiliike, näidati vanu ja eksisteerivaid skvotte, loetleti parimaid ööklubisid, jutustati natuke ajalugu, et miks berliinlased just nii elavad, kuidas mahuvad pilti antikapitalistid jms. Kraadiklaas näitas kogu neljatunnise ekskursiooni vältel 35 kraadi varjus aga asi oli pingutust väärt.
Kogu reis oli pingutust väärt :) See poolteist päeva sõpradega kaalub iga kell üles paar ööd Stanstedi lennujaama põrandal ja üleüldise magamatuse, mis tekib kui ei jõua pärast öövahetust tuttu vaid jooksed ringi ja ajad asju. Pealegi jooksis kusagil keegi veel ringi ja ajas asju :) Reivo tõi mulle tellitud maitseained ja ühe üllatuse - arvuti kõvaketta koos kõige vajalikuga, st teatud seriaalide ja filmidega. Ma vaevlen siin kehva neti küüsis ja ei saa ise suurt midagi alla laadida ja tema tõmbas mulle isegi tantsusaate uued osad :D Ilma, et ma oleksin oma soovist iitsatanudki. Unistasin salaja kogu aeg sellest kõvakettast, aga ei palunud tal seda kaasa sebida, sest nii oleks ta võinud Maarjale vahele jääda ja kogu üllatus oleks nässu läinud. No tehakse alles osavaid sõpru!!!
No comments:
Post a Comment